Äigi kiergânij kuullâđ jo muádi mánuppaje majemuu čallust, jiemge kale juksâm muu ulme bloggiđ aainâs-uv ohtii máánust. Naa, irâttâm uđđâsist. Taan ivveest šadda mielâkiddiivâš, ko Kielâkäldee-proojekt nohá já tađemield must táálááš pargo. Kolgâččim ucâluđ jo uđđâ pargoi kulij, ucánjihhii. Koloh iä kiäppán taađeest puáđuigijn… Ađai ton tááhust saavah iä piso aaibâs siämmán ko oovdeb iivij. Lasseen Niina Siltala lii algâttâm uđđâ sämikielâlii blogi, mon nommâ lii Jävrriddoost – mainâseh elimist. Hirmâd pyeri! Já mun te smiettim, ete ličij äigi lekkâđ tiättur oppeet.
Halijdâm čäälliđ áávus motomijd jurduid šlundevuođâst. Mun lam iällám täin puácuvuođáin vaarâ stuárráámus uási jieččân elimist. Motomin piergiittâlâm pyerebeht já motomin hyenebeht. Tääl mana hyenebeht, mutâ peivi häävild, ain ovdâskulij. Tuubdâm jo iänááš ton koonstâid: tot hokâttâl kocceeđ kuhháá iho, kiäsádâttâđ ulmui seervist, puurrâđ hyeneeht já harvii, viälláđ siste ton saajeest ete monâččij olgos, kyeđđiđ paanijd posâhánnáá… Já puoh tom mon kalga porgâđ já tiätá ete máttá já puáhtá porgâđ, lii vaigâd algâttiđ. Juovlâheervah láá vala-uv laasâin já tääl lii jo kuovâmáánu. Mun iärdum älkkebeht já must lii ucceeb kierdâvâšvuotâ aaibâs táválâš eellim vaigâdvuođâigijn.
Tääl, ko lam jo hárjánâm piergiittâllâđ váiváás puácuvuođâinân, mun lam motomin riemmâm smiettâđ maggaar muu eellim ličij puáhtám leđe šundevuođâttáá. Toos ij koolgâ älgiđ. Tom ääigi kale puáhtá murâštiđ, mon lii monâttâm puácuvuotân, já kalga-uv, já vaje maid ferttee tipteđ puáttiđ jeđe val tipteđ tom moonnâđ. Mut tom ij kannat smiettâđ lijkás tárkká, maid ličij porgâm já valjim nubenáál. Liččim-uv vuálgám eidu ton škoovlân tâi varrim oohtân eidu toin kandâskipáráin, já nuuvt ain. Liččim-uv pyereeb ustev, kyeimi tâi hyelkki (tâi pargee, uáppee tâi politijkkár) jis jiem kolgâččij jyehi iiđeed hiäibuđ šlunđevuođâ meddâl teddimist muu maassâd seeŋgân. Täid jurduid pastam jo iänááš tuástuđ.
Mut tääl lii oppeet hyeneeb peivi, ko smietâm váhá lijkás ennuv tom maggaar eellim ličij puáhtám leđe, jis munjin ij ličij teivâm eidu tággáár vyerbi eellimsân. Já tot tušástit já toovvât nievris mielâ – mii vist vaaigut njuolgist šlundevuotân. Tuáivum maŋgii, et jiem ličij puáccám. Et jiem ličij tarbâšâm kulâttiđ majemuid 20 ive toin hiäibumân. Mut peivi häävild – ege puoh peeivih lah hyeneh. Onne lii piäivádâh, mun lam porgâm pääihist já tutkâm Itkonen sänikirje. Pennuuh sierâdeh koskânis já peivi jo luáštádât vaarij tuáhá já cissáheh kirdâččeh piemmâmluáváá pirrâ. Eellim lii aaibâs pyeri. Must ij lah šlundevuotâ tondet ete muu eellim ličij hyeni – must láá tuš hyeneeb peeivih, já motomin toh láá vuálgus šlundevuođâst.
Eellim 2.0 